Kolmas nädal

 Nädalavahetuse veetsime tubaselt, tegime koolitööd ja kokkasime.
 Esmaspäev jätkasime kohvilaua ettevalmistusega.  Pidime tegema croissantide taigna. Samal ajal aitasin Lätlastel teha keedukreemi, kui Mai-Liis jändas taignaga.  Hiljem hakkasime tainast kihistama rullimismasinaga.Ütleme nii, et ikka väga pikk taigen sai.

Peale seda anti meile ülesandeks teise grupi valmistatud kihistatud taignast vormida saiakesed ja täita kreemiga (Danish pastry).  Kõik meie vormitud saiad panime ööseks sügavkülma, et järgmine päev kergitada ja küpsetada. Samuti täitsin ma šokolaadi sulatusnõud ära järgmiseks päevaks.
Õhtul oli kino, vaatasime "Kiired ja vihased 4".
 Teisipäev jagati meid gruppidesse, kus osad läksid kohvilauda katma ja ette valmistama, meie jäime küpsetama ja toite kaunistama.

 Mina koos Daniiliga valmistasime ette saiakesi kerkekappi, hiljem andis õpetaja mulle ülesandeks teha kuusekesi. See tähendas et tegin martsipanist kuusealused, küpsetasin neid . Siis valmistasin munavalgepulbrist niiöelda sefiiri. Sulatasin šokolaadi , värvisin selle roheliseks. Hiljem tuli pritsida saadud vaht küpsiste peale ja kasta rohelise šokolaadi sisse.

 Mai-Liis  sama aja peale juhatas vägesid. Valmistasid pärmitainast, mille hiljem kukeldasid ja küpsetasid. Siis valmistas želee marjade võõpamiseks. Siis valmistasid šokolaadist kaunistusi ja peale seda pani ta torte kokku.

 Vahepeal juba jõudsime küpsetatud saiakesed ära kaunistada šokolaadi ja glasuuriga.

Sellised iludused siis tulid meil välja.
 Kolmapäev küpsetasime maasikamedaljone. Tõsiselt nunnud koogid, kahju ainult et me neid proovida ei saanud, viidi kohe müüki.

Neljapäev tegimet kuulsat Taani Kransekage. Oli tõeline täppisteadus, et neid kihte saada omavahel klappima ja et välimus ka esteetiline jääks.Ühest leedu tüdrukust oli nii kahju, tal lihtsalt ahjus purunesid osad kihid ära. Ju oli ta enda tehtud viga vormimisel, aga ikkagi oli temast nii kahju.

Reedel valmistasime hommikuspoole lehttainast ja peale lõunat külastasime rokimuuseumi Musicon. Tõsiselt vahva ja paeluv koht, eriti see, kus saime oma hääle valjust mõõta ( meie saime 520db kätte).
 Laupäeval külastasime kohalikku jõuluturgu.

Seal oli müüa väärt kraami:

Kui me olime turu ja kauplused läbi jalutanud, suundusime lihtsalt sinna kuhu jalad viivad. Viisid hoone juurde, mille katusel oli suur must ronk – Gimle. Vaatasime et uks oli lahti ja otsustasime asja uurida. Astusime sisse ja oh sa üllatus – seal oli jazzi kontsert, saal oli puupüsti pensionäre täis ja keegi meie käest piletit ei küsinud! Sättisime ka ennast paika kontserti nautlema. Jäime väga rahule!

Pühapäev oli piruka-, mitte pannkoogipäev.